ETS Logistika kommentaar Äripäevale UK eriolukorra kohta
Äripäev uuris ETS Logistika hinnangut logistikasektoris seoses UK eriolukorra ja Brexitiga.
Avaldame siinkohal toimetamata kujul ETS Logistika esindaja Aleksander Bankiiri kommentaari (Äripäev, 22. detsember 2020).
Foto: Meelis Meilbaum
Prantsusmaa suletud, kuid Holland veel lahti
ETS Logistika juht Aleksander Bankiiri sõnul monitoorivad nad jooksvalt viise kuidas kaupasid Suurbritanniast/Suurbritanniasse toimetada. „Meil kehtib põhimõte – alati saab, küsimus on marsruudis ja veoviisis. See tähendab, et kalkuleerime, millist liini ja veoviisi, X kauba vedamiseks on parasjagu kõige mõistlikum kasutada. Sealjuures hindame, kas teatud transiitriiki tasub riskide minimeerimiseks vahele vältida,“ selgitas Bankiir.
Ta tõi näite kevadest. „Kevadise lockdown’i ajal vältisime COVID-19 kaitsevahendite vedamisel Türgit, kuna seal esines omavolilisi arestimisi, kauba kinnipidamisi ja muid tõkkeid,“ rääkis ETS Logistika juht. Bankiiri sõnul otsitakse ka praegu leitud endiselt avatud kaubateid Suurbritanniaga. „UK ja mandri Euroopa vaheline liiklus käib peamiselt läbi Doveri ja Harwichi sadama. Hetkel on kõige suurem pudelikael Doveris, sest Prantsusmaa on vähemalt 48 tunniks sulgenud kogu liikluse,“ selgitas Bankiir.
Kuna Prantsuse kaubateed saareriiki on suletud, siis liiguvad ETS Logistika saadetud kaubad läbi Hollandi. „Hollandis on hetkel piiratud ainult lennureisijate liikumine. Seega teema koostööd partneriga, kellel on piletid juba ostetud kaubalaevale, mis sõidab Harwichi ja Hook Van Hollandi sadamate vahel,“ ütles Bankiir. „Loomulikult on sellest nüüd paljud aru saanud, et Harwichist justkui saab läbi. Selle eelduseks on aga juba varem ette ostetud laevapilet, mida täna enam vabalt turult ei saa,“ möönis ta.
Seejuures märkis Bankiir, et paljud transpordiettevõtted otsustasid juba detsembri alguses Suurbritannia teenindamisel pausi teha. „Meie seda teed ei otsustanud mina, kuna meil on palju kliente, kes Suurbritanniast sõltuvad,“ ütles Bankiir.
Hoolimata sellest soovitas Bankiir ootamist kannatavad kaubaveod edasi lükata ja arvas, et varem või hiljem kujuneb välja toimiv kaubavahetussüsteem Suurbritannia ja mandri-Euroopa vahel. „Sellist massilist kaubavoogu ja majandussidet ei ole võimalik „stop“ nupule panna pikaks,“ kinnitas Bankiir.
Samuti muudab olukorda segasemaks endiselt käivad Brexiti kõnelused, mistõttu pole kindel, kas partnerlusleping Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel sõlmitakse ning kas see jõustub üleminekuperioodi lõpuks ehk 31. detsembril. „See lepe määrab millised tollitariifid hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist, kuid sellele kõige tähtsamale küsimusele puudub veel selget vastust,“ nentis Bankiir.
Tollirežiim tuleb nii või naa
Sellegipoolest on kindel, et alates järgmise aasta algusest on Suurbritannia Eesti ja Euroopa vaatest kolmas riik ning seetõttu tuleb kaupade saatmisel või tellimisel arvestada tollimisega kaasneva aja-, maksu- ja deklareerimisega seotud kuludega.
„Seega ei partnerlusleppe sõlmimine ei kõrvalda tolliformaalsuste kohustust. Ehk juhul kui leppe kohaselt on maksumäär 0 protsenti tuleb tollideklaratsiooni teenuse eest ikka tasuda,“ kinnitas Bankiir, kelle sõnul oleks selline sündmuste käik ettevõtjate vaatest siiski ülimalt positiivne. „Tollideklaratsiooni kui sellise vormistamise kulu on pigem sümboolne ning „äriplaan“ sellest lõhki ei jookse,“ ütles Bankiir.
Niisiis on praegu kõige olulisem teha selgeks vajalikud eksportimisele ja importimisele kehtima hakkavad nõuded. Näiteks tuleb Bankiiri sõnul ettevõtjatel tutvuda tarneklausliga, millega määratakse, kes tollivormistuse eest vastutab. „See tasub Suurbritannia äripartneritega tulevikus läbi arutada,“ soovitas Bankiir.
Eksportides Suurbritanniasse tuleb arvestada seal kohalduvate maksude ja ostjale seatavate lisakohustustega. Siinkohal saab Bankiiri sõnul valida kahe lahenduse vahel. Ühel juhul võib Eesti eksportija võtta vastutuse mitte ainult ekspordi vaid ka Ühendkuningriigis tehtavate impordi protseduuride eest. Teisel juhul saab Eesti eksportija teha Ühendkuningriigis asuva importijaga kokkuleppe, kus Eesti ettevõte vastutab transpordi ja ekspordiprotseduuride eest, kuid kauba jõudmisel saareriik võtab impordiprotseduuride eest vastutuse eksportija partner Suurbritannias.
Ühtlasi peaksid Bankiiri sõnul Suurbritannias äri ajavad ettevõtted kiiremas korras vormistama enda ettevõttel EOR (Economic Operators Registration and Identification) numbri. „Väga paljud pole sellest kuulnudki, aga seda on vaja tollimise jaoks,“ ütles Bankiir.
Nõudlus logistikateenuse järele on järsult kasvanud
Sellegipoolest märkis Bankiir, et kliendipäringute arv seoses Suurbritanniaga on viimaste kuude jooksul samm sammult kasvanud. „Eriti järsult on nõudlus nii teabe kui ka logistikateenuste järgi kasvanud viimase kahe nädala jooksul,“ ütles Bankiir. ETS Logistika poole pole pöördunud mitte üksnes Eesti kliendid, sest logistikafirma on saanud juurde kliente ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Eelkõige soovitakse saada ekspressteenust, kus kaup viiakse kohale lennuki või eriveo luba omava kaubikuga. „Ei juleta riskida nö „tavaveo“ ehk „rekka“ kaubaveo tellimisega, kuna see tähendab võimalikku riski kuhugi sadamasse või suurte „rekade“ ummikusse kinni jääda. Hetk tagasi just kontrollisin reaalset seisu. Doveris on üle 10 000 rekka järjekorras,“ selgitas Bankiir.
Loe artiklit täismahus Äripäevast.